Sa oled siin

Keelefirmade tegevuslubade taotlemine

ÕIGUSLIK ALUS

1. juulil 2015 jõustunud täiskasvanute koolituse seadus (TäKS) ja keeleseaduse (KeeleS) muudatused muutsid oluliselt ka täiskasvanute eesti keele koolituse korraldamise aluseid.

Keeleseaduse paragrahvi 281 lõikes 1 sätestatakse, et koolitaja peab taotlema tegevusluba, kui eesti keele täienduskoolituse eesmärk on tasemeeksamiks ettevalmistamine.

KeeleS § 282 kohaselt antakse tegevusluba, kui taotlejal on KeeleS § 29 sätestatud nõuetele vastavad täienduskoolituse õppekavad, mis on väljundipõhised ja vastavad täienduskoolituse standardile, ning õppe eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks vajalik arv nõutava pädevusega õpetajaid ning õppekeskkond, sealhulgas õppevahendid ja muud tingimused.

TAOTLUSE ESITAMINE

Tegevusloa taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile Eesti Hariduse Infosüsteemi (www.ehis.ee) kaudu. Erasektori esindajad (nt aktsiaselts, osaühing, täisühing ja ka FIE) esitavad taotluse haridusportaali www.edu.ee kaudu. Kui vajate taotluse esitamisel tehnilist nõustamist, pöörduge Eesti hariduse infosüsteemi klienditoe poole (ehis.tugi [at] hm.ee, 765 5050). Ministeerium vaatab tegevusloa taotluse läbi kolme kuu jooksul tegevusloa taotlemiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamise päevast arvates.

Tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete (õppekavade, õppekeskkonna ja õpetajate nõuetele vastavus) täitmise tuvastab Keeleinspektsioon eelhaldusaktiga 30 päeva jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide laekumisest. Eespool nimetatud tähtaegade kulgemine peatub, kui Keeleinspektsioon annab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaegade kulgemine jätkub pärast puuduste kõrvaldamise tähtpäeva saabumist.

Tegevusluba tuleb taotleda vaid juhul, kui täienduskoolituse eesmärk on KeeleS alusel nõutavaks eesti keele tasemeeksamiks (tasemed A2, B1, B2 ja C1) ettevalmistamine. Varem välja antud tegevusload kehtisid kuni 01.07.2016.

Muudel juhtudel ei ole vaja tegevusluba taotleda. Erialase keele- või grammatikakursuse vms kursuse korraldamiseks tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile majandustegevuse teade. Siiski tuleb silmas pidada, et alates 1. juulist 2016 ei teki ilma tegevusloata koolitusasutuses eesti keele täienduskoolituse läbinud inimesel õigust tasemeeksami eduka sooritamise korral saada keeleõppe eest tasutud õppemaksu hüvitist (KeeleS § 28 lg 3).

TAOTLUSE LAHENDAMINE KEELEINSPEKTSIOONIS

Keeleinspektsioon lähtub tegevusloa taotluste läbivaatamisel ja neile hinnangu andmisel majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses, KeeleS paragrahvides 281, 282 ja 29 ning haridus- ja teadusministri 19.06.2015 määruses nr 27 „Täienduskoolituse standard“ sätestatud nõuetest.

Keeleoskuse tasemete kirjeldamisel soovitame lähtuda Euroopa keeleõppe raamdokumendist („Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine“, HTM, 2007) ja SA Innove kodulehel www.innove.ee esitatud eksaminõuete kirjeldusest.

Täienduskoolituse standardi § 2 lg 1 kohaselt esitatakse täienduskoolituse õppekavas vähemalt järgmised andmed:

1. Õppekava nimetus. Täienduskoolituse standardi § 2 lg 3 kohaselt peab õppekava nimetus võimalikult täpselt väljendama täienduskoolituse sisu ega tohi olla eksitav. Sobib näiteks „A2-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus“ vms.

2. Õppekavarühm. Täienduskoolituse standardi lisas on esitatud täienduskoolituse õppekavarühmade loetelu. Selle kohaselt on keeleõppe õppekavarühm „Keeleõpe“.

3. Õpiväljundid on koolituse tulemusel omandatud teadmised ja oskused. Täienduskoolituse standardi § 2 lg 2 kohaselt on õpiväljundid õppekava koostamise alus. Õpiväljundid peavad vastama õppe eesmärgile ning olema omandatavad piiritletud aja jooksul. Õpiväljundid on õppekava kõige olulisem komponent. Nende põhjal valitakse õppemeetodid ja otsustatakse õppe ülesehitus, õppe sisu ja hindamine. Täienduskoolituse õpiväljundid sõnastatakse nii, et nende alusel on võimalik hinnata õppekava läbinu teadmisi ja oskusi vastava keeleoskustaseme kirjeldusest lähtuvalt. Soovitame tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel avaldatud väljundipõhise õppekava (PDF)  koostamise juhendiga.

4. Õpingute alustamise tingimused. Õpingute alustamise tingimused sõnastatakse konkreetselt. Näiteks kui B2-taseme kursustel osalemise eeldus on B1-tasemel keeleoskus, kirjeldatakse, kuidas sellele tasemele vastavust kontrollitakse (nt Innoves sooritatud B1- või algtaseme eksami tunnistus, koolitusfirmasisene test, vestlus vms).

5. Õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal. Soovitame kursuse kavandamisel lähtuda raamatus „Iseseisev keelekasutaja“ (REKK, 2008, lk 169) esitatud mitmesuguste uuringute põhjal tehtud järeldusest, et A1-tasemelt B1-tasemele jõudmiseks kulub 400 tundi (300 auditoorset ja 100 iseseisvat tundi – seega A2-tasemele jõudmiseks tuleb kavandada ligikaudu 200 ja B1-tasemele jõudmiseks 200 tundi), ent B1-tasemelt B2-tasemele jõudmiseks on vaja 450–500 tundi (250 auditoorset ja 200–250 iseseisvat tundi). Iseseisva töö maht suureneb madalamatelt tasemetelt ülespoole liikudes märgatavalt.

6. Õppe sisu. Õppe sisus tuleb loetleda kursuse jooksul läbitavad teemad (teemavaldkonnad) ja omandatavad keeleteadmised, samuti metoodika ning iseseisva töö sisu. Täienduskoolitus peab lähtuma kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest ning arendama kõiki osaoskusi ja keelefunktsioone. Soovitame tutvuda järgmiste tasemekirjelduste käsiraamatutega:

  • A2-tase – M. Ilves „Algaja keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus“, HTM ja Eesti Keele Sihtasutus 2008.
  • B1- ja B2-tase – A.-R. Hausenberg, M. Ilves jt „Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus“, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 2008.
  • C1-tase – K. Kerge „Vilunud keelekasutaja. C1-taseme eesti keele oskus“, HTM ja Eesti Keele Sihtasutus 2008.

7. Õppekeskkonna kirjeldus. Lisaks õpperuumi(de) olemasolule, kirjeldusele ning vastavusele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele palume kirjeldada ka tehnilist varustust (arvuti, CD-mängija, paljundusmasin, diktofon jms). Kui osa õppest toimub veebikeskkonnas, siis tuleks ka see ära märkida.

8. Õppematerjalide loend. Lisaks kinnitusele, et koolitusfirmal on olemas vajalikud õppevahendid, palume loetleda, milliseid õpikuid, sõnastikke, käsiraamatuid, testikogumikke, veebimaterjale, juhendeid jms kasutatakse. Kui pärast õppekava kinnitamist ilmneb, et koolitusfirma soovib kasutada muud õpikut, siis tuleb sellest teavitada Keeleinspektsiooni meili teel.

9. Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid. Keelekursusel osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse õppijale tõend (kui koolituse käigus ei hinnatud õpiväljundite saavutatust või kui ei saavutatud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid) või tunnistus (kui õpiväljundeid hinnati ja õppija saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud väljundid). Koolitusfirma täpsustab, kuidas hinnatakse koolituse lõpetamist ja saavutatut. Soovi korral võib lisada hindamisskaala.

10. Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus. Eesti keele kursusi võivad läbi viia eesti filoloogi, eesti keele kui võõrkeele õpetaja või muu filoloogilise hariduse ja/või varasema täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemusega õpetajad. Need andmed võib esitada tabelina, ei ole vaja saata diplomite ja muude dokumentide koopiaid.

Keeleinspektsioon saadab hinnangu koolitusfirma meiliaadressile. Kui Keeleinspektsioonil on õppekava kohta ettepanekuid, siis antakse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Kooskõlas keeleseaduse § 283 lg 6  sättega peatub puuduste kõrvaldamiseks antud ajaks keeleseaduse § 283 nimetatud tähtaja kulgemine. Parandatud õppekava tuleb saata e-kirjaga Keeleinspektsioonile, seda ei ole vaja esitada EHISe kaudu. Õppekava peab olema keeleliselt korrektne ja toimetatud.

Kui Keeleinspektsiooni hinnangul vastab taotluses esitatud õppekava nõuetele, siis edastatakse viimane õppekava versioon koos vajalike dokumentidega Haridus- ja Teadusministeeriumile. Pärast komisjoni otsust edastatakse kantsleri käskkiri tegevusloa väljastamise kohta koolitusfirmale EHISes esitatud e-posti aadressile. Paberkandjal tegevusluba ei väljastata.

Täienduskoolitusel osalejal on õigus tutvuda õppekava ja muude õppimisega seotud dokumentidega (TäKS § 12), selleks on täienduskoolitusasutuse pidaja kohustatud pidama veebilehte (TäKS § 5). Õppetöö peab toimuma kinnitatud õppekava alusel. Kui koolitaja soovib õppekava oluliselt muuta, tuleb uuele õppekavale esitada EHISe kaudu uus taotlus.

Kui koolitusfirma soovib tööle võtta uue õpetaja, siis tuleb õpetaja kvalifikatsiooni ja töökogemust tõendavate dokumentidega taotlus saata kas Haridus- ja Teadusministeeriumile või Keeleinspektsioonile. Keeleinspektsioon peab täiskasvanute koolitajate registrit, kust saavad teavet Eesti Töötukassa, Integratsiooni Sihtasutus jt asjaomased asutused.

Keeleinspektsiooni pädevuses on teha keelekoolitajate tegevuse üle järelevalvet, tutvuda eesti keele täienduskoolituse korraldusega ning viibida koolituse läbiviimise juures (KeeleS § 31 lg 1 p 5).

Keeleinspektsiooni heakskiidu saanud firmade nimekiri asub siin.

Lisainfo:

Lisainfo Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna peaeksperdilt Evelyn Saulilt (evelyn.saul [at] hm.ee; 735 0117) või Keeleinspektsiooni järelevalvejuhilt Merle Loodus-Adamsonilt (Merle.Adamson [at] keeleinspektsioon.ee, 6271780).