Sa oled siin

Personaliinfo

Raamatupidamine ja personaliarvestus

Keeleinspektsiooni raamatupidamis- ja personaliarvestust peetakse Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) finantsarvestuse osakonna ja personaliteenuste osakonna Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala talitustes.

Keeleinspektsiooni palgajuhend

Kinnitatud haridus- ja teadusministri 17. jaanuari 2019.a. käskkirjaga nr 10

1. Palgajuhendi reguleerimisala

1.1. Palgajuhend reguleerib Keeleinspektsiooni (edaspidi asutus) teenistujate palga, töötasu ja puhkusetasu maksmise tingimusi ja korda.

2. Palgajuhendi eesmärk

2.1. Palgajuhend peab tagama, et igal teenistujal on selgus:

2.1.1. millistest komponentidest tema palk või töötasu koosneb;

2.1.2. milline on nende osakaal palgas või töötasus;

2.1.3. kuidas ja mille alusel tema palk või töötasu kujuneb.

3. Mõisted

3.1. Teenistuja – teenistuja on asutusega avalik-õigusliku teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja.

3.2. Teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti-  või töökoht.

3.3. Palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk ja muud seaduses sätestatud  lisatasud (ületunnitöö ja riigipühal tehtava töö lisatasud).

3.4. Põhipalk – ametniku palga fikseeritud osa või töötaja igakuine kokkulepitud töötasu, mida makstakse teenistuskoha ülesannete ning teenistusalaste teadmistest, oskustest ja kogemustest lähtuvalt.

3.5. Töötasu – tasu, mida asutus maksab töötajale tehtud töö eest vastavalt töölepingule, õigusaktidele ja tööandja kehtestatud korrale.

3.6. Muutuvpalk – teenistuja palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.

3.6.1. Preemia – erakordsete teenistusalaste saavutuste eest makstav lisatasu;

3.6.2. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest – täiendavate teenistusülesannete eest makstav lisatasu.

4. Üldpõhimõtted

4.1. Teenistujate palkade määramisel ja töötasude kokku leppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist.

4.2. Asutus määrab ametnikele palga ja lepib töötajatega kokku töötasu sarnastel alustel.

4.3. Palga ja töötasu arvestuskuu on kalendrikuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, millal teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, siis arvestatakse palka proportsionaalselt tööl oldud aja eest.

4.4. Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva kuu viimasel tööpäeval teenistuja poolt osundatud arvelduskontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Arvelduskonto muutmisest tuleb teavitada kirjalikult personali- ja haldusjuhti.

4.5. Asutus võib ametniku palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja ametnikule makstud ettemakse, mille ametnik peab ametiasutusele tagastama. Töötaja puhul on selleks vajalik töötaja kirjalik nõusolek.

4.6. Asutuse palgajuhendi ülevaatamine toimub asutuse juhtkonna poolt reeglina üks kord aastas detsembrikuus ning vajaduse ja eelarveliste võimaluste korral muudetakse palgajuhendit alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist.

4.7. Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate palga- ja töötasu tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakte kehtima hakkamise päevast.

4.8. Teenistujatele palga määramisel või töötasu kokku leppimisel arvestatakse eraldatud tööjõukulude eelarvet ning määratud palgad ja töötasud ei tohi tuua kaasa tööjõukuludeks eraldatud vahendite suurendamise vajadust järgneval eelarveaastal.

4.9. Ametniku palga määrab käskkirjaga tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Töötaja töötasu lepitakse töötaja ja asutuse juhi vahel kokku töölepingus või selle lisas. Ettepaneku palga määramiseks või töötasu kokku leppimiseks teeb vahetu juht.

4.10. Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku ametniku palk või töötaja töötasu katseajal ja võimalik palga- või töötasu tõus pärast katseaega. Katseajal määratakse teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale vastava palgavahemiku keskmisest palgatasemest vähemalt 10% madalam palgamäär.

4.11. Palgajuhendis ette nähtud põhimõtetest võib vahetu juhi põhjendatud esildise alusel asutuse juhi otsusel erandeid teha.

4.12. Teenistuja soovil väljastab Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) palgaarvestaja teenistujale teatise arvestatud palga ja töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta. Teenistujal on õigus saada selgitusi talle palga või töötasu määranud isikult.

4.13. Keeleinspektsiooni juhtkond koostöös personali- ja haldusjuhiga arendab palga ja töötasustamise valdkonda ning kontrollib töötasustamise vastavust seadusele ning palgajuhendile. RTK arvestab palka ja töötasu ning maksab selle õigeaegselt välja.

 

5. Põhipalga astmestik

5.1. Asutuse teenistuskohad on jaotatud palgaastmetesse. Igale palgaastmele vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgaastmesse kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära ning keskmise taseme vastavalt p 9.1. põhipalga astmestikule. 

5.2. Palgaastmete moodustamisel võetakse arvesse:

5.2.1. asutuse eelarvelisi võimalusi;

5.2.2. teenistuskohtade hindamise tulemusi;

5.2.3. palga ja töötasu konkurentsivõimet;

5.2.4. võimalust diferentseerida teenistujate palkasid.

5.3. Teenistuskohtade hindamise tulemused kujunevad lähtuvalt teenistuskoha mõjust asutuse strateegia kujundamisele, teenistuskohale esitatavatest nõuetest, töö reguleerimisest, mõtlemisülesande keerukusest, juhtimise ja koostöö ulatusest, vastutusest tööprotsessi eest ja otsuste mõju ulatusest.

5.4. Teenistujate palkade diferentseerimisel lähtutakse pikaaegsest töösoorituse pikkusest ning kompetentside tasemest vastavalt palgajuhendi punktis 6 kehtestatud korrale.

5.5. Palgaastmestikus vastavale teenistuskohale ettenähtud palgavahemiku maksimummäärast kõrgemat või miinimummäärast madalamat põhipalka on lubatud maksta vaid erandjuhtudel, mille põhjendatust hindab asutuse juht.

5.6. Palgaastmetele vastavate põhipalga vahemike muutmise vajadust analüüsib asutuse juhtkond üks kord aastas detsembrikuus koos palgajuhendi ülevaatamisega.

5.7. Palgaastmestiku muutus ei tähenda automaatselt individuaalsete palkade muutmist.

6. Põhipalga maksmise tingimused ja kord

6.1. Teenistuja individuaalse põhipalga määramisel lähtutakse palgaastmestikus tema  teenistuskohale vastavast kuu põhipalga vahemikust.

6.2. Individuaalse põhipalga määrab või lepib kokku palgaastmestiku järgi asutuse juht vahetu juhi ettepanekul vastavalt ülesannete ja tööde erinevusele, töökoormusele, teenistuja kompetentsusele, kogemusele, haridusele ja kvalifikatsioonile. 

6.3. Teenistujate põhipalgad vaadatakse üle kord aastas jaanuarikuus. Teenistujate palkade ülevaatamise eelduseks on lõppenud aasta arengu- ja hindamisvestluse kinnitatud tulemused. Juhul, kui asutusel puuduvad eelarvelised võimalused teenistujate põhipalkade muutmiseks, lükatakse põhipalkade ülevaatamine aasta võrra edasi.

6.4. Põhipalkade ülevaatamine ei tähenda automaatselt kõikide teenistujate põhipalkade muutmist. Individuaalseid põhipalga muutmise otsuseid tehakse lähtuvalt:

6.4.1. teenistuja teenistusalasest edukusest;

6.4.2. teenistuja palgapositsioonist palgaastmes.

6.5. Individuaalse põhipalga muutuste motiveeritud ettepanekud teeb teenistuja vahetu juht ning ettepanekud vaadatakse üle asutuse juhtkonnas.

6.6. Põhipalga määramise ettepaneku tegija peab põhipalga määra teenistujale põhjendama.

6.7. Erandjuhtudel tehakse vahetu juhi põhjendatud ettepanekul ja juhtkonna nõusolekul individuaalseid põhipalga muutusi ka aasta jooksul.

 

7. Muutuvpalga maksmise tingimused ja kord

7.1. Muutuvpalga maksmise piirangud

7.1.1. Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul.

7.1.2. Kalendriaastas teenistujale välja makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem kui 20% teenistujale sama kalendriaasta määratud põhipalga kogusummast.

7.2.Preemia maksmise tingimused ja kord

7.2.1. Preemiat võin maksta teenistuja tunnustamiseks erakordsete teenistusalaste saavutuste või silmapaistvalt edukate projektide eest (kaasa arvatud projektimeeskonna liikmed).

7.2.2. Asutuse juhil on õigus määrata täiendav preemia teenistujale.

7.2.3. Preemia suuruse otsustab asutuse juht igal korral eraldi.

7.2.4. Preemia määrab käskkirjaga asutuse juht.

7.3 Täiendavate teenistusülesannete eest lisatasu maksmise tingimused ja kord

7.3.1 Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Kui ülesannete kestus on pikem kui kuus kuud, muudetakse teenistuja ametijuhendit ning vaadatakse üle tema põhipalk.

7.3.2 Ettepaneku lisatasu maksmiseks täiendavate teenistusülesannete eest teeb asutuse juhile teenistuja vahetu juht. Ettepanekus peavad olema täpselt fikseeritud teenistusülesanded ja ajavahemik, millise jooksul ülesannet täidetakse. Lisatasu määramise, suuruse ja ajavahemiku pikkuse otsustab asutuse juht.

7.3.3 Hädavajaduse korral, kui täiendavad ülesanded tuleb anda etteplaneerimatult ja kiireloomuliselt, vormistatakse vajalikud dokumendid tagantjärele.

 

8. Puhkusetasu arvutamine ja maksmine

8.1. Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” alusel.

8.2. Tasu puhkuse aja eest (puhkusetasu) kantakse teenistuja arvelduskontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja soovi korral järgmisel palgapäeval.

 

 

Põhipalga astmestik

Keeleinspektsiooni põhipalga astmestik

Palgaaste

Teenistuskohad

Põhipalga vahemik

 

 

Miinimummäär

Keskväärtus

Maksimummäär

1

Keskastme spetsialistid

Töös juhinduvad erinevatest õigusaktidest ja juhistest, peavad oskama valida erinevate lahenduste vahel, vastutavad isikute suhtes vastuvõetud otsuste õiguspärasuse eest.
Nõustavad oma töövaldkonna küsimustes.

1000

1300

1650

2

Keskastme juhid

Töös juhinduvad erinevatest õigusaktidest ja juhistest. Koordineerivad keskastme spetsialistide tööd. Nõustavad töös kerkivate probleemide lahendamisel.

1300

1600

1900

3

Tippspetsialistid

Koordineerivad oma tööd kitsamas valdkonnas, nõustavad töös kerkivate probleemide lahendamisel. Vastutavad oma otsuste ja tegevusvaldkonna eest.

1300

1600

1900