Äri- ja ettevõttenime hea tava

Äri- ja ettevõttenime heas tavas on sõnastatud soovitused neile, kes alles alustavad ettevõtlusega, plaanivad registreerida uue nimega ettevõtte või muuta olemasoleva firma äri- või ettevõttenime. Need ei ole kohustuslikud, kuid nende järgimine toetab põhiseaduses sätestatud eesti keele kui riigikeele staatust, keeleseaduses sätestatud avaliku teabe eestikeelsuse nõude täitmist ning aitab kaasa eesti keele maine paranemisele ja sellele, et meie avalik ruum oleks valdavalt eestikeelne. Eestikeelne äri- ja ettevõttenimi näitab hoolivust nii eesti keele kui ka klientide suhtes.

1. Õiguslik alus

• 1.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli kohaselt peab riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.
• 1.2. Põhiseaduse § 6 sätestab, et Eesti riigikeel on eesti keel, põhiseaduse § 44 kohaselt on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.
• 1.3. Keeleseadus sätestab, et avalik teave, sh avalikus kohas olev ettevõtte liiginimetus peab olema eestikeelne. Sellele võib lisada tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst (KeeleS § 16 lõiked 1 ja 2).

2. Äri- ja ettevõttenime regulatsioon

• 2.1. Ärinimi e firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. 

Ärinimele on äriseadustikus kehtestatud järgmised nõuded:

• ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus;
•   äriühingu nimi peab sisaldama äriühingu liiki näitavat eestikeelset täiendit (õigusvormitähist) aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing nime ees või lõpus; nimetatud täiendite asemel võib kasutada lühendeid AS, OÜ, TÜ, UÜ;
• ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest;
• ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes;
• ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud;
• ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega

• 2.2. Ettevõttenimi on ettevõtjale kuuluva majandusüksuse (kaupluse, söögikoha, meelelahutusasutuse jms) nimi. Ühele ettevõtjale võib kuuluda mitu ettevõtet ja ettevõtjal ei ole kohustust ettevõttenime registreerida.

Ettevõttenime suhtes ei ole õigusaktiga nõudeid kehtestatud, kuid ettevõttenime eksponeerimisel avalikus kohas reguleerib selle keelt keeleseadus, juhul kui nimi sisaldab liiginimetust (kohvik, restoran, pood, salong jms), mis peab keeleseaduse § 16 lg 1 kohaselt olema eestikeelne.

• 2.3. Domeeninimi on ettevõtte internetiaadressi osa ning veebilehe omaniku poolt valitud nimi, mis on osa firma visuaalsest identiteedist veebis. Tihti on domeeninimi otseselt seotud äri- või ettevõttenimega või sellest tuletatud. Ettevõte on internetist leitav domeeninime ning sellele lisanduva laiendi, näiteks .ee kaudu.

Õigusaktid domeeninimele keelelisi piiranguid ei sea. Domeeninimes võib kasutada ka täpitähti, mis aitab vältida segadusi, kui domeeninime osa on mõni täpitähtedega sõna nagu näiteks köök, püük, müük, püksid, sälk, rõõsk jpt. Täpitähtede kasutamine teeb nimevaliku lihtsamaks ning hääldamise telefonivestluses ning raadio- ja telereklaamis suupärasemaks.

3. Probleemid

Kuna äriseadustik ei kehtesta ärinime ega ettevõttenime keelsusnõudeid, võivad ärinimed olla eestikeelsed, võõrkeelsed, segakeelsed või eimingikeelsed. Kahjuks eelistavad paljud ettevõtjad võõrapärase kõla ja kirjapildiga nimesid, mis on kaasa toonud avaliku ruumi võõrkeelestumise. Siltidele ja viitadele paigutatuna edastavad võõrkeelsed äri- ja ettevõttenimed olulist teavet võõrkeeles, mis on vastuolus nii põhiseaduse kui ka keeleseaduse mõttega.
Kui võõrkeelne äri- või ettevõttenimi sisaldab liiginimetust või teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta (nt café, restaurant, shop, currency exchange, make-up, beauty salon, pub, outlet, boutique), tuleb keeleseaduse kohaselt nime eksponeerimisel avalikus kohas lisada võõrkeelsele liiginimetusele tõlge eesti keelde.
Kui keeleametnik tuvastab avalikul sildil ärinime koosseisu kuuluva võõrkeelse liigisõna, teeb ta ettekirjutuse esitada see ka eesti keeles, kuid selle nõude täitmine jääb tihtipeale formaalseks, sest domineerima jääb võõrkeelne nimi.
Võõrkeelsete äri- ja ettevõttenimede tõttu on kasutusel väga palju võõrkeelseid ning võõrapäraseid internetiaadresse, mis ei sobi eesti keeleruumi. Neid on raske kuulmise järgi kirja panna ning nende tähendus ning koos sellega firma tegevusala jääb tihti arusaamatuks.

4. Soovitusi ja näpunäiteid

 Sobiv ärinimi

• on eestikeelne ja vastab eesti õigekirja- ja süntaksireeglitele;
•  on lihtsalt hääldatav;
• eristub selgelt teistest ärinimedest;
• kajastab ettevõtja põhitegevust (nt tegevuskoht, toodetav kaup, pakutavad teenused);
• kajastab äriühingu asukohta või osanikke/asutajaid;
• on kooskõlas heade kommete ja tavadega;
• sobib eesti keele- ja kultuuriruumi.

Ärinimeks ei sobi

• segakeelne nimi;
• tavatu, keerukas, üldisele keelekasutusele mittevastav nimi;suvaline tähekombinatsioon, abreviatuur;
• liiginimetused, mille tähendus üldkeeles ei vasta ettevõtja tegevusele (juusteakadeemia, ilukliinik (salongi asemel), autohaigla (remonditöökoja asemel);
• sõna või väljend, mis on eesti keeles või mõnes Eestis enamlevinud võõrkeeles ebatsensuurne või negatiivse konnotatsiooniga.

Ärinime valikul tuleks juba enne selle registreerimist arvestada lisaks äriseadustiku nõuetele ka keeleseaduse nõuetega. Kui äriregistrisse kantakse nimi, mis sisaldab ettevõtte liiginimetust, tuleks see kirjutada kohe eesti keeles (mitte OÜ Kohila Café, vaid OÜ Kohila Kohvik). Sama põhimõttega tuleks arvestada ka ettevõttenime puhul.
Kui ettevõtja Jaak soovib registreerida omanimelise transpordifirma, võiks selle nimeks panna OÜ Jaagu Transport (mitte OÜ Jaak Transport).

Koos ilusa eestikeelse ärinime registreerimise ning ettevõttenime valikuga tasub broneerida ka samanimeline domeen ehk internetiaadress. Nii on soovitud sõna kaitstud ka internetis. Juhul kui ettevõtte sihtturuks on ka Eesti, on kõige sobivam rahvusdomeen ehk .ee lõpuga internetiaadress.
Domeen võiks olla kõlalt mõistetav, nii et seda on kuulmise järgi ka lihtne kirja panna. Täpitähti sisaldava äri- või ettevõttenime puhul võiks täppidega domeeninime kõrval registreerida ka täppideta nimevariandi.

Lisaks eespool olevatele soovitustele võiks äri- ja ettevõttenime valikul lähtuda Keeleameti, Emakeele Seltsi, Eesti keelenõukogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi sõnastatud ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“ kriteeriumidest:
Ilus eesti äri- või ettevõttenimi on eestikeelne, kõlalt ja kirjapildilt eestipärane, kujundlik ja eristamisvõimeline. Ehedal eesti ettevõttenimel on oma lugu, mis kajastab nimepaneku põhjendust, nt seost ettevõtja tegevusvaldkonnaga, aja- või kultuurilooga, ettevõtja endaga.