Keeleametile laekus kaks kaebust võõrkeelsete veebilehtede kohta, kontrollimisel selgus, et mõlemad ei vasta keeleseaduse nõuetele ja ettevõtetele tehti ettekirjutus. Järelkontrollis tuvastati, et kahest ettevõttest üks on ettekirjutuse täitnud, ühe firma veebileht ei vasta keeleseaduse nõuetele osaliselt ja keeleametnik pikendas ettekirjutuse tähtaega.
Kaebuste lahendamiseks ja keelekontrollide planeerimiseks kontrolliti nelja taksofirma (Automed OÜ, PVA Post OÜ, Bolt Services EE OÜ ja FIE T.O.Doherty), SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla taastus- ja palliatiivravi, SA Narva Haigla õendusabiosakonna, AS Prisma Peremarket Rocca al Mare Prisma ja A.M.V.K. Hooldusteenus OÜ (Seenioridekeskus) kokku 153 töötaja keeleoskust tõendavaid andmeid. 96 töötajaga tuleb kohtuda ja läbi viia keeleoskuse kontroll.
Kaebuse lahendamiseks kontrolliti MAXIMA Eesti OÜ Õismäe tee 88 ja Pallasti 18 kolme töötaja tegelikku eesti keele oskust. Kaebus leidis kinnitust ja kolmele töötajale tehti ettekirjutus sooritada eesti keele eksam.
SA Narva Haigla taastusravi osakonnas tehti ettekirjutus ja sunniraha hoiatus üheksale ning sama haigla õendusabiosakonnas 20 töötajale. Õendusabiosakonnas vormistati ka kaks järelkontrolliakti, neist üks oli korras (töötaja on ettekirjutuse täitnud) ja teisel töötajal pikendati ettekirjutuse tähtaega ning tehti sunniraha hoiatus.
Kontrolliti nelja taksojuhi (FIE S.Nesterov, Automed OÜ) eesti keele oskust, kõigile tehti ettekirjutus sooritada eesti keele eksam.
Keeleoskuse kontroll haridusasutustes
Haridusasutustes töötajate eesti keele oskust ei kontrollitud, kuid keeleametnikud vastasid mitmele õpetajate kvalifikatsiooni ja keeleoskusnõudeid puudutavale päringule.
Seoses üleminekuga eestikeelsele õppele on sagenenud päringud, kus palutakse täpsustada, kas töötaja keeleoskus vastab C1-tasemele ning kas haridust tõendava dokument tõendab, et ei ole vaja tasemeeksamit sooritada.
Kui haridustöötajal või tema tööandjal on sedalaadi küsimused, palume need saata Keeleameti e-posti aadressil info@keeleamet.ee. Palume lisada töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, õppeasutus, kus ta töötab ning diplomi ja akadeemilise õiendi koopia, samuti isiku kontaktandmed. Keeleametnikud tutvuvad esitatud dokumentidega kolme tööpäeva jooksul ja võtavad ühendust, vajadusel kutsuvad isiku keelekontrolli. Arvestada tuleb sellega, et keeleseaduse kohaselt peab isikul lisaks keeleoskust tõendavale dokumendile olema ka ametikoha nõuetele vastav eesti keele oskus.
Tööalase eesti keele oskuse kategooriatunnistuste kehtivusest
Ajavahemikul 1990-1999 väljastati eesti keele eksami sooritanud isikule tööalase eesti keele oskuse kategooriatunnistus. Seoses üleminekuga eesti õppekeelele on Keeleametilt viimasel ajal korduvalt küsitud, kas need tunnistused kehtivad ning millisele keeletasemele need vastavad.
Kategooriatunnistused kehtivad tingimuslikult, need ei ole seotud ühegi praegu korraldatava keeleeksami tasemega. Keeleseaduse § 39 lg 2 sätestab: Enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistust arvestatakse keeleoskusnõude täitmist tõendava dokumendina isiku puhul, kelle keeleoskus on tööandja hinnangul piisav vastaval töö- või ametikohal töötamiseks. Tööandjal on kahtluse korral õigus pöörduda ameti poole hinnangu saamiseks isiku keeleoskuse piisavuse kohta.
Nii hindab kategooriatunnistuse omaniku eesti keele oskuse vastavust ametikoha nõuetele esmalt tööandja, kellel on kahtluse korral õigus pöörduda hinnangu saamiseks Keeleameti poole.
Seoses eesti õppekeelele üleminekuga muutunud keelenõuetega (paljud, kellel varem piisas B2-taseme keeleoskusest, peavad tõendama oma keeleoskust tasemel C1) on Keeleamet otsustanud, et kategooriatunnistuse omanike eesti keele oskust tuleb uuesti hinnata. Seda ka põhjusel, et tunnistuste väljastamisest on möödunud väga palju aega.
Järelevalve käigus kontrollib keeleametnik kõigepealt tunnistuse ehtsust, isiku tegeliku keeleoskuse kontrolli kohta koostatakse kontrollakt, milles märgitakse, kas isiku keeleoskus vastab ametikoha nõuetele. Seda tehakse alates käesoleva aasta teisest poolaastast järelevalve käigus.
Keeleseaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse 20.06.2011. a määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ sätestab, et õpetaja, kes õpetab eesti keelt või eesti keeles, peab oskama eesti keelt tasemel C1 (määruse § 9 p 7) ning õpetaja, kes õpetab vene keeles, peab oskama eesti keelt tasemel B2 (määruse § 8 p 6).
Keelefirmade tegevuse järelevalve
Keeleamet kontrollib keeleseaduse § 30 lg 2 alusel tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitust läbiviiva täienduskoolitusasutuse pidaja tegevuse vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Sel nädalal hindasid keeleametnikud kahe koolitusfirma taotlust kinnitatud õppekavade muutmiseks ja moodulite lisamiseks. Mõlemal juhul õppekavad ei vastanud nõuetele ja keeleametnik lükkas need tagasi. Uute koolitajate lisamiseks laekus Keeleametile taotlus kahelt keelefirmalt, kuuest koolitajast said viis Keeleameti heakskiidu, üks taotlus lükati tagasi.
Keeleamet nõustab Ukraina sõjapõgenikke
Keeleamet nõustab Ukraina sõjapõgenikke ja nende siinseid tööandjaid eesti, vene ja inglise keeles tööalase eesti keele oskuse nõuete, Eesti keelekeskkonnaga kohanemise ning eesti keele õppe võimaluste ja keeleeksamiteks valmistumise küsimustes. Nõu annavad inspektorid peamiselt keelekontrollide toimumise ajal. Nõustamine on võimalik ka Keeleameti kontoris aadressil Roosikrantsi 6 või telefoni (627 1780) ja e-posti (info@keeleamet.ee) teel.